Hüvasti, ühekordne kohvitops!.

Kohvikust või tanklast topsiga kaasaostetav kohv võib olla mõnus algus päevale või hea turgutus pikemal sõidul. Parake pole ühekordne papptops kuigi keskkonnasõbralik valik – kuidas siis nautida kaasaostetavaid jooke targemalt?

Ühekordne tops – mugav, aga salakaval
Üsna levinud on arvamus, et papist kohvitopsid on loodusele ohutud, kuna papp on taas-töödeldav ja ka kõduneb kiiresti. Tegelikult on papptopsid seest kaetud õhukese polüetüleen-plastikukihiga, mis tagab selle, et tops vedelikke läbi ei lase. See plastikukiht teeb aga topside taas-töötlemise pea võimatuks, kuna seda pole lihtne topsi seest eraldada. Kuna enamik ühekordseid topse visatakse tavaprügisse, ei jõua need ringlusesse, vaid põletatakse jäätmejaamas või visatakse prügimäele. Lisaks on enamus kohvitopside kaasi plastikust ja kui neid puhta pakendina ei sorteerita, ei jõua needki taas-töötlemisse.

Kui suur see probleem on?
Igas minutis visatakse maailmas minema üle 1 miljoni ühekordse kohvitopsi. See teeb aastas kokku rohkem kui 500 miljardit ühekordset kohvitopsi, millest taas-töödeldakse vähem kui 1%.
Eestis visatakse minema umbes 200 000 ühekordset topsi päevas.
Kui Sa ostad 20 aasta jooksul iga päev kaasa ühe kohvi ühekordses topsis, võetakse Sinu kohvitopside valmistamiseks maha 12 puud. Kas teadsid, et keskmine ühekordse kohvitopsi kasutuskord kestab vaid 13 minutit? Võiksime kõik koos pingutada selle nimel, et ühekordsete topside tarbimist vähendada.

Aga biolagunevad topsid?
Jah, tõesti on olemas juba palju alternatiive tavalisele papptopsile. Nii mõnedki kohvikud on hakanud kasutama biolagunevaid või komposteeritavaid kohvitopse. Mida aga tihtipeale ei teata, on see, et biolagunevad ja komposteeritavad topsid lagunevad täielikult vaid kontrollitud keskkonnas ja Eestis pole veel ühtegi sellist jäätmejaama, mis suudaks biolagunevaid nõusid ümber töödelda. Biolagunevad ja komposteeruvad topsid on ainult siis keskkonnasõbralikumad, kui neid kogu ülejäänud prügist eraldi sorteeritakse ja seejärel korrektselt käideldakse. Üldprügi või pakendite hulka visatuna ei suudeta neid topse tegelikult lagundada. Idee on küll ilus, aga paraku praktikas veel ei toimi.

Mida me saame siis ise ära teha?
1. Esimene viis, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada, on kaasa ostmise asemel nautida häid jooke kohvikus kohapeal. Tass kuuma teed või cappuccinot on veelgi nauditavam, kui ei pea kuhugi kiirustama.
2. Teine võimalus on kanda kaasas enda isiklikku korduvkasutatavat kohvitopsi või termost. Oleme kaardistanud kohvikuid üle Eesti, kes pakuvad oma topsiga kohvile ka soodustust. Leia endale lähim koht kaardilt. Tänaseks on võrgustikus juba pea 300 kohvikut ja tanklat üle Eesti. Oma topsi kasutades hoiad loodust ja säästad raha. Kui Sa jood igal tööpäeval ühe kohvi korduvkasutatava topsiga ühekordse asemel, säästad Sa 80-120 kg CO2 aastas. Sama palju CO2 eraldub, kui sõita autoga 650-1000 km. P.S. Korduvkasutatava topsi tootmiseks ja transpordiks kulub ka energiat – oma tops on loodussõbralikum, kui teda vähemalt 20 korda kasutada.
3. Kutsu ka oma sõpru ja perekonda üles kasutama korduvkasutatavaid topse või nautima jooke lihtsalt kohvikus kohapeal. Üheskoos on positiivne mõju suurem.

Mõnusat ja keskkonnasõbralikku jõuluaega!